Vajad kiirelt raha; noore pere laenu tingimused

Narritatud inimesed kohvikus püüavad oma pettumust varjata. Valjuhäälne ülbe olemisega mees on viisteist aastat töötanud Ameerikas raadio-DJna, pool aastat tagasi otsustas ta tulla rändama Indiasse. Ja Sayeed viitab uhkelt telgi poole: “Minge, valige igaüks ise! Riided korraldame meie!” …Järgneb päev, kus pean tõstma kümneid kordi arbuusi hunnikust ja seda vaatama. Nobedalt asub üks hindu mees mõõtma välja valitud blondi taanlasest noormeest ja ameeriklannast neidu. Nüüd sa juba tunned ka mind, oskad mind talle kirjeldada. See näed välja nagu välikohvik: plastmööbel, lett kohvi ja muu söögi-joogiga.

LAEN - LAENUD: Tagatiseta Kiirlaen, Väikelaen, Tarbimislaen

. Kõik osaleda tahtvad valged inimesed saavad mu poolt hoiatuse. Kõik naeravad heasoovlikult, ja tädi seletab aina edasi. On selge, et Indias elades on hakanud enamik läänlasi kandma india riideid, et mitte pälvida kohalike kõõrdpilke.

Avaleht - Kanal 2

. Tavaliselt on telefon mõne poega ühe katuse all. Ta pakub mulle tööd mitte ainult näitlejana, vaid ka teiste näitlejate agendina. Nüüd saatiski ta sinu!” Oodatud hommik on käes. Mina saan lisaks T-särgile selga pika sallidest tehtud seeliku. Aga ära teistele räägi!” …Ja siis ongi käes meie hetk. Loodetavasti sobivad ka kiilakad! Enamik huvilistest on venelased. On küll ebaloogiline, et ma sellise lärmi peale silmi oma arbuusilt tõsta ei tohi, aga nii on režissööri otsus. Bussiaknast paistavad majade maketid ja turulauad. Nüüd aga paneb tädi kitarri ära ja otsib oma tagavaradest matsaka koti huulepulkade ja muu varustusega. Ja paistab ka vana tuttav, kuke kombel ringi kõndiv peaprodutsent Sayeed. Saame teada, et nemad hakkavad täna mängima pruuti ja peigmeest. Ja et Ramesh unustas niivõrd tähtsa asja mulle kogu selle telefonimaratoni käigus mainimata.

Elu ilma rahata - kas see on tõepoolest võimalik? - DELFI.

. Kiirelt on kusagilt poelaenutusest kohale toodud õiges mõõdus valge pruutkleit ja hall ülikond.  Tema hüüab lõpuks vastu päeva, koha ja kellaaja, mil ta saabub. Altari ees on samal ajal hindudest noormees ja neiu, ilmselt kohalikud staarid, kes mängivad filmi peategelasi. “Saate aru küll,” selgitab Sayeed tähtsal moel. “Ma olen juba tükk aega ainult laenude peal elanud ja palunud jumalalt abi. Esialgu on vaja leida kakskümmend valget inimest, eriti hinnas on siniste silmadega ja blondid tegelased. Vajad kiirelt raha; noore pere laenu tingimused. Õhtuti armastab Ramesh tulla meie hotellitubadesse. See tuleb kummituslik stseen. Ta heidab kõigile valgetele kiire pilgu ja näitab näpuga: “See, see ja need!” Ning kõnnib minema. Ta kutsub mu kõrvale ja teatab oma saagist vandeseltslasikult: “Sa oled agent, võiksid kursis olla. “Oot, aga mina olengi ju Ii-pii-pii,” taban ma ära, et Ramesh on mind kutsuma hakanud mu nime Epp ingliskeelse tähtede väljahääldamise järgi, nagu ma kord telefonis oma nime nimetasin. Nädal tagasi läks mehel kogu aeg see imekoht meelest, kust ma pärit olen. Näiteks moskvalanna Tanja laenab toakaaslaselt Mašalt punase kitli. Ramesh võtab kiirelt toru. Proovisin õnne Estraveli “reisiseikluse” blogikonkursil, aga ei osutunud kummagi seiklusega teise vooru valituks. …Öö otsa bussis loksumist. Oma edaspidiseks agendikarjääriks võtan kasutusele lihtsa nipi: kutsu rahvas kokku alles siis, kui produtsent linnas on! …Ja lõpuks on käes see päev, mil õiges kohas õigel ajal istub lühike tüse hindu mees.

Naiste rahaahnus on tülgastav - Perekooli Foorum

. Lähen otse tema juurde ja ütlen rõhuga: “Seekord ma teadsin, et tuleb oma riided kaasa võtta. Valmistamiseks aja vesi keema ning sega vala sellesse õunaäädikas. Mõned aga on läinud täielikult india stiilis rõivastusele üle. Näiteks minu ainuke lääne riietus on sinine pleekinud hiiglavana “Sõnumilehe” T-särk, mida kannan koos indiapäraste pikkade pidžaamat meenutavate siidipükstega. Üks teine jutt on tal  veel. Smony; ehital liising. “Kolme tunni pärast on väljasõit,” teatab Ramesh, lisades uhkelt: “Mul tuleb siia veel üks agent, oma rahvaga, tema nimi on Ii-pii-pii.” Nime piilub ta paberilt. Meie ees turuplatsil tantsivad peategelased: kalifeedega vuntsiline mees ja sarisse rõivastunud lahtiste juustega naine. …Nädal pärast võtete lõppu helistan taas Rameshile ja me teeme sellesama mängu veel korra läbi. Värvi järgi seatakse meid kirikusse istuma. Sms laen ilma palgatõendita; kiirlaenud kergelt. Lääne riided lähevad meie linnakeses nüüd hinda. Kõiki Vika käe alt läbi käinud naisi iseloomustab aga väga ettevaatlik kramplik kõnnak: kogu aeg on tunne, et selga seotud asjad kukuvad küljest ära. Siis toob pruudi isa neiu enda käekõrval kirikusse, meie ikka naeratame, kuigi kohutava raginaga lindimakilt kostev “Pulmamarss” ajab lausa naerma… …Uuel hommikul peame, täpselt samasugused riided seljas, kõndima kirikus pinkide vahelt läbi. “Võta rahulikult,” sosistab vene tüdruk Vika. Oma maailma loogika järgi käitub ta täiesti normaalselt. Joo seda jooki kolm-neli korda päevas, kuniks nina hakkab jälle normaalselt läbi käima, soovitab Healthy Life Tricks. Korra tekib mul isegi kahtlus, et tädi polegi aru saanud, kuhu ta täpselt on sattunud. Kõnnin laua juurest teise juurde ja vastan küsimustele, millele täpseid vastuseid ma ei tea. Saan üheainsa päeva jooksul kohalike venelaste hulgas tuntud inimeseks. Juures tuttavate käest saadud info, et see mees teeb iga kuu uusi filme ja sageli on mängu vaja ka valgeid inimesi.

Ja siis algab ootamise aeg. Ramesh teatab, et tuleb kolme päeva pärast. Kui möödas on pool tundi, hakkab siiski tekkima teatud ärevus.“Ostsin selle tee oma viimase raha eest,” ütleb Odessa papi. “Ähh, mis seal vahet on, ega need filmid Oscarit nagunii ei võida, hehee, hehee!” Esimesel hetkel ei suuda ma uskuda, et filmitegijate arust peaksime mängima filmis omaenese riietega. Jälle on tal vaja kahtekümmet valget inimest, kel seekord tuleb mängida turiste turul. …Iseäranis hea ärivaistuga paistab meie hulgas silma paks ameeriklane Terry. “Siniste silmadega inimesi, igalt poolt Ameerikast, Venemaalt, Saksamaalt ja sealt, noh, Estoniast!” kõlab Rameshi juhis. Lähen ta juurde ja tutvustan end. Kõik on toimunud uskumatu kiirusega. Kohvikus ootab noori ja vanu, punapäid, blonde, satääne ja brünette. Head uut aastat! Taipasin just, et terve jaanuarikuu pole siia blogisse ühtegi märkust teinud. Ilma ühegi vabanduseta hüüab ta: “Tulema viie päeva pärast!” Viis päeva hiljem kordub sama stsenaarium. Siin on tervisliku joogi retsept, mis tapab seesugused külmetusviirused kiirelt. Kõik on ilusasti läbi mõeldud. Kirikuõuele laiali laotatud hilbud meenutavad mustlaslaagrit. Kui jutu sisu on huvitav, jääb lärm vaiksemaks ja poerahvas asub su telefonikõnet pealt kuulama… Minu kõne pälvib vaikuse. Filmi põhiliin räägib aga minevikusündmustest Indias. Õunaäädikas aitab võidelda kurgus pesitsevate bakteritega, ka on sellel seene- ja viirusevastased omadused. Vajad kiirelt raha; noore pere laenu tingimused. Kohalik asjaajamise stiil on omandatud: tuleb karjuda ähvardaval toonil, sõnu ükshaaval välja tulistades, käänete ja eessõnade kasutamisest hoidudes. Ja mesi on hea tervisele tervikuna. Sa võiksid mulle otsida naise, sa oskad hästi inimesi otsida. Siin asub spirituaalne kogukond, aašram, kus elab inimesi kõigist maailma maadest. Mees teab ära rääkida ka meie filmi täpsema süžee. Suuri lubadusi ma ei anna, aga luban igal juhul natuke ringi vaadata. Hüüan Rameshile, et olen nõus. Kohalikes poodides neid saada pole. Ka üks kiilakas onu Odessast, kellel punane nina ja kuldselt säravad hambad.”Peaasi, et poleks mustad juuksed!” on mul meeles Rameshi õpetussõnad. Helistamine on Indias omaette tsirkus. Monify. Temast saab seltskonna lemmik. Hommikul ringutame oma reisist väsinud konte ühe kohaliku kristliku kiriku ees. Igatahes minu nimeks hindu filmimeeste suus saabki “agent Ii-pii-pii”, mis kõlab nagu James Bondi filmist. “Naeratage!” hüüab režissöör. Sayeed noogutab aga rahulolevalt: “Nüüd on juba küll Ameerika pulmaseltskonna moodi!” …Kogu rõivaskandaali peale tundub fakt, et kõrvaltegelased ise endale grimmi peavad tegema, juba pisiüllatusena. “Kõik siin on jumala korraldatud, et meile meelerahu õpetada.” Vika jaoks on kõik lihtne.  Ta otsib kokku hunniku india salle, veab naised kiriku kõrvale WC-sse ja keerutab neile seal riided selga. Aeg tiksub, pühapaik on renditud vaid kolmeks päevaks. Sidrun vähendab limaskestade põletikku ja tugevdab immuunsüsteemi, cayenne´i pipras sisalduv kapsaitsiin aitab vedeldada lima. Lugege siis teie, kes siia, hetkel hõredalt asutatud blogisse satute  😉 Toimumispaik: linnake Lõuna-Indias. …Linn, kus viibin, on tuntud oma valge rahva poolest. Laen hypoteegi alusel; soodsaim laenuintress. Seejärel lisa mesi ja Cayenne´i pipar ning sega. Sõit läheb seekord omaette filmilinnakusse. “Vaata,” jätkab ta, “ma olen otsustanud abielluda välismaalasega. Kui kaheksaliikmeline perekond end välja ajab, siis teenivad nad päris korraliku summa. Ta tunneb siirast huvi lääne inimeste asjade vastu. Ta tutvustab end ilmse uhkustundega: peaprodutsent, Sayeed! Vahime nõutult ringi. Sel ajal, kui teised riiete pärast kraaklevad, tinistab tema oma kitarri ja laulab sinna juurde venivaid meloodiaid. “Meile on ikka selliseid riideid vaja, mida te kodumaal kannate!” “Vahel nad ei anna jah kostüüme,” ütleb Ameerika pereisa kõrvalt täie enesestmõistetavusega

Comentarios