Vaike laen; kuidas arvestada intressidelt tagasisaadav raha

See info oleks tulnud ümber lükata ka Äripäeva enda kanalites, mitte ainult Pressinõukogule saadetud Anastassia Kovalenko kirjas. Samuti oleks leht pidanud kontrollima info tõesust ja allikate usaldusväärsust. Kaebuses ei ole välja toodud ebaõigeid faktiväiteid, vaid on viidatud autori kriitilistele hinnangutele. Samuti sialdab artikkel kaebaja hinnangul faktivigu. Vaike laen; kuidas arvestada intressidelt tagasisaadav raha. Samuti oleks saanud Heidi Vilu artiklis avalikult selgitada oma tausta vastukaaluks Loodusmuuseumi töötajate hinnangule. Pressinõukogu hinnangul ei ole Torma vallavalitsus antud loo kontekstis osapool, kellelt oleks pidanud kommentaari võtma, sest vallavalitsus ei vastuta erakaevude eest. Algse artikli juures oli foto hoopis Ida-Virumaal toimunud uimastipreventsiooni ümarlauast. Teeni kiirelt raha; search taitur BigBank.ee. Kaebaja leiab, et jahimeeste võrdlemine al-Qaedaga on ebaeetiline. Pressinõukogu hinnangul ei ole artiklis räägitud Ruslan Tangijevist ning ka kaebaja ei tõenda, et Väike Rustam ja Ruslan Tangijev on sama isik. Vaike laen; kuidas arvestada intressidelt tagasisaadav raha. Pressinõukogu hinnangul on artikli puhul tegemist kultuurisündmuse arvustusega, mis lubab ajakirjanikul oma arvamust väljendada. Pressinõukogu hinnangul oli avalikus kirjas haigla kohta esitatud tõsiseid süüdistusi ning toimetus oleks pidanud enne Anneli Rõigase materjali avaldamist ära ootama haigla kommentaarid. Pressinõukogu leiab, et igal väljaandel on õigus allikate kommentaare toimetada ja lühendada. IRLi puudutav oli intervjueeritava arvamus. Kuigi leht on peale artikli ilmumist avaldanud kaks korda täpsustusi, leidis Pressinõukogu eksitavat infot ja oletusi veel. Pressinõukogu on seisukohal, et lehel on õigus avaldada infot kohtuotsuste ja pooleliolevate kaasuste kohta ning reeglina kohtuotsust kajastavale uudisele kommentaare ei küsita. Pressinõukogu hinnangul on artiklis segamini faktid ja ajakirjaniku arvamused. Pressinõukogu hinnangul ei ole Eesti Ekspress rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Artiklis „Õllesummeril rabanud noored jäid palgata“ ajakirjanduseetika rikkumist ei ole. Pressinõukogu hinnangul on artiklis esitatud Katrina Allikmaa kohta tõsiseid süüdistusi, kuid talle sõna antud ei ole. Samuti ei ole kaebaja rahul, et leht ei avaldanud nende vastulauset. Pressinõukogu hinnangul oli tegemist arvamuste rubriigis avaldatud looga, mis väljendas autori seisukohti. Kaebaja leiab, et lugu sisaldab tema kohta valet ja laimu. Kaebaja ei soovi Pressinõukogu poolt uuesti läbivaatamist. Pressinõukogu hinnangul tuleb artiklist välja, et hoone üheks müümise põhjuseks on kehv praamiliiklus ja seega ei ole artikli pealkiri eksitav. Samuti on artiklis eksitud kaebaja töökohaga. Pressinõukogu leiab, et ka osapooled on saanud sõna. Kaebaja ei ole rahul, et temalt kommentaari ei võetud. Kaebaja hinnangul kahjustab artikkel IRLi mainet ja levitas tegelikkusele mittevastavat infot.

Pressinõukogu hinnangul on Urve Palo saanud artiklis sõna. Kuna artikkel sisaldas süüdistusi VTA kohta, siis oleks pidanud samas sõna andma ka VTA esindajale sõltumata sellest, kas nad avalikule ettekandele Toiduliidu aastakonverentsil reageerisid või mitte. Lisaks ei ole kaebaja rahul, et tema vastulauset ei avaldatud.

Lepinguabi - Credit24 Eesti

. Pressinõukogu hinnangul asetab vaidlusalune foto Rain Tolgi halba valgusesse ning jätab mulje, nagu võinuks kaebaja juhtunus osaline olla.

Väikelaenud - Leidke endale kõige soodsaim laen!

. Pressinõukogu hinnangul oli bussijuht konflikti osapool, kelle kohta esitati tõsiseid süüdistusi ja kuna tegemist ei olnud ajakriitilise materjaliga, siis oleks pidanud võtma kommentaari ka bussijuhilt ja kaebajalt. Kaebaja taotles lehelt kontrollimata faktide ümberlükkamist. Kuna artiklis on ulatuslikult tsiteeritud süüteoteateid, siis oleks pidanud toimetus avaldama vastulause, kus kaebaja saanuks võimaluse üritada enda kohta käivaid süüdistusi tõrjuda. Kaebaja hinnangul sisaldab aritikkel faktilisi ebatäpsusi ning artikli näol on tegu arvamuste ja oletustega. Pressinõukogu hinnangul on Kenno Bogoslovski üks konflikti osapooltest, kelle kohta on esitatud süüdistusi ja seetõttu oleks pidanud talle oma seisukohtade avaldamiseks sõna andma. Pressinõukogu hinnangul olid artiklid keskendunud Arvo Sarapuu ja Tallinna prügiäris eduka firma seostele ja antud teemat sai kaebaja ka kommenteerida. Pressinõukogu hinnangul oli loos haigla kohta esitatud tõsiseid süüdistusi ning toimetus oleks pidanud enne Anneli Rõigase materjali avaldamist ära ootama haigla kommentaarid. Kaebaja hinnangul olid ajakirjaniku kommentaarid ja järeldused meelevaldsed ja peegeldasid negatiivset suhtumist temasse. Samuti ei ole kaebaja rahul, et allikate usaldusväärsust ei kontrollitud. Uudistelõigus kõlanud reporteri hinnangut Keskerakonna liikmete kohta peab Pressinõukogu eksitavaks. aprilli saates „Radar“ ajakirjanduseetika koodeksit. Pressinõukogu leiab, et mõlemad osapooled on saanud sõna, sest algses loos avaldati Loomakaitse Liidu nägemus ja kaevatud artikli all on viide esimesele loole, mis annab lugejatele võimaluse kõigi osapoolte seisukohtadega tutvuda. Pressinõukogu hinnangul on kaebaja foto avaldamine tema isiku ebaproportsionaalne esile tõstmine. Pressinõukogu hinnangul avaldasid saatejuhid oma arvamust ja ei esitanud kaebaja suhtes süüdistusi. Kaebaja ei ole rahul, et artiklis avalikustati tema nimi ja et elanikele sõna ei antud. Pressinõukogu ei näe põhjust kahelda telefonivestluse käigus Elmer Hõraku telefonist öeldus. Pressinõukogu leiab, et info kaebaja kohta on artiklis, kaebaja esitatud dokumentides ja toimetuse vastuses vastuoluline ning sellest tulenevalt tekib kahtlus loos oleva väite kohta, et kaebaja on kriminaaluurimise all. Artikkel sisialdab ebaõigeid faktiväiteid. Kuna artiklis esitati CV Keskuse suhtes tõsiseid süüdistusi, oleks leht pidanud andma samas artiklis sõna ka CV Keskuse esindajale. Kuna tegemist oli kompromissi kajastamisega, siis oleks pidanud leht andma Peeter Reimannile sõna. Pressinõukogu leiab, et Toomas Alatalu vastuse avaldamata jätmisega ei ole head ajakirjandustava rikutud, sest vastulausega ei parandatud faktivigu või tsitaate. Poolete kokkuleppe: Delfi avaldas vastulause. Kaebaja ei ole rahul, et tema vastulauset ei avaldatud. Pressinõukogu hinnangul ei ole artiklis esitatud Markus Larssoni suhtes süüdistusi ja seetõttu ei olnud otsest põhjust talle eraldi sõna anda. Lisaks on arvamusloo all viidatud ka sellele, kus saab lugeda Jevgeni Ossinovski kirja täisteksti. Pressinõukogu hinnangul on Kenno Oja isa kohta avaldatud valeinfot ja leht oleks pidanud kaebaja vastulause avaldama selles osas, mis puudutas Kenno Oja isa. Pressinõukogu hinnangul on tegemist eksitava infoga, sest kaebaja lükkas ajakirjanikuga vesteldes Delfi kahtlused tagasi. Pigem on tegemist Vjatšeslav Leedo hinnanguga. Samuti ei ole kaebaja rahul, et talle ei antud sõna ja võimalust vastulauseks. Pressinõukogu leiab, et Merike Ausi kohta ei ole avaldatud eksitavat infot, talle on pakutud sõna ning tema foto ja nime avaldamine on põhjendatud, sest ta osales käsitletud korteritehingus ja mõnda aega ka Helve Sikku hooldamises. Pressinõukogu hinnangul on artiklis avaldatud info kontrollitud ning sõna on saanud nii õpilased kui ka direktor. Parandusele on tähelepanu juhitud ka artikli all. Pressinõukogu hinnangul pehmendas saatejuht külalise poolt väljaöeldut. Leht tugines oma artiklis uurimisorganite materjalidele ja kohtu otsusele hoida kaebajat vahi all. Kuigi artiklis oli ebatäpsus, tunnistas leht viga, avaldas kiiresti paranduse ja vabandas kaebaja ees. Pressinõukogu hinnangul sisaldab artikkel Vahur Krafti kohta tõsiseid süüdistusi ja seega oleks leht pidanud kaebajale pakkuma võimalust kommentaariks. Saatetegijad soovisid saada kommentaari ka Hermann Kalmuselt, kuid ta keeldus. Kaebaja ei ole rahul, et artiklis nimetatud erakonna liikmetelt ei ole kommentaari küsitud ja neile on omistatud väide, mida nad ei ole väljendanud. Kaebaja kohta ebatäpse info avaldamisel oleks pidanud leht avaldama kaebaja vastulause ning jätkama läbirääkimisi vastulause koostamisel, kuni on saavutatud vastastikku sobiv lahendus. Enamasti on väikelanud laenud, mille tagatiseks ei ole vaja kinnisvara või muid täiendavaid tagatisi. Teisi eetikakoodeksi punkte rikutud ei ole. Lisaks ei ole artiklis märgitud, et autor pidas silmas just Stolitsat. Artiklite avaldamine oli Pressinõukogu hinnangul avalikkuse huvides ja kaebaja sai neis sõna. Samuti peab kaebaja artiklit kriitiliseks ja ründavaks. Pressinõukogu arvates näitab kaebaja poolt esitatud Aleksander Pulveri kriitika juhendi küsimustiku kohta, et terve juhendmaterjali kasutamine on küsitav, sest see on Aleksander Pulveri hinnangul ebaprofessionaalne. Samuti leiab kaebaja, et uudis oli ebatäpne, tekitas talle kannatusi ning pealkiri oli eksitav. Delovõje Vedomosti oleks pidanud süüdistuse tausta ja faktid avaldama. Vastulause sisaldas olulisi täpsustusi mõnede artiklis esitatud süüdistuste kohta, mida haigla juht artiklis kommenteerida ei saanud, ja oleks aidanud lugejatel saada teemast terviklikumat ja tasakaalustatumat ülevaadet. Ka ei pea kaebaja põhjendatuks õpilase identifitseerimist. Artiklis esineb ilmne faktiviga ning uudised ja arvamused on segamini. novembril eetris olnud Reporteri saatelõigus ajakirjanduseetika koodeksit. Ajaleht on eksitavalt ühendanud kaebaja astumise erakonda ja justkui sellest tuleneva korteri saamise ning võimude toetuse orkestrile. Pressinõukogu hinnangul oli Aasmäe käitumise „tervisepettuseks“ nimetamine oletuslik ja samas väga tõsine süüdistus. Raske kehapuudega poisi seisundi kirjeldamist ei pea Pressinõukogu taunitavaks, sest artiklis isiku nime ei nimetatud ning tema seisundist anti väga üldine pilt, mida tegi tema õpetamisega kokkupuutuv ekspert. Leht on tõendanud korraldaja teadmist, et mõned lepingu sõlmimise hetkel rahastajale välja käidud esinejad ei saa tegelikult kontserdil osaleda. Kaebaja ei ole rahul ka vastulause kommenteerimisega. märtsil ajateenija tulistamise kohta loo, siis on nad teema ja kampaania ise algatanud. Samuti on saanud Äripäev teemat põhjalikult kommenteerida. Selles kontekstis on artikli autoril õigus väita, et tegemist on Venemaa telekanaliga. Antud vastulause kärpimist peab Pressinõukogu vajalikuks, sest oluline oli vaid faktide täpsustamine. Pressinõukogu on arvamusel, et toimetusel on õigus vastulauset toimetada. Samuti pole kaebajale sõna antud, kuigi artiklis on esitatud tõsiseid süüdistusi. Laenu kuulutused; taotle laenu maksehäire. Saates esitati Sõmeru vallavanema kohta tõsiseid süüdistusi, mis vajanuks tema kommentaari. Kuna kaebaja ei lükanud antud arvamusartiklis ühtegi fakti ümber, siis ei ole alust lehte hukka mõista. Kokkulepe: Pooled leidsid lahenduse. Samuti sisaldab artikkel valeväiteid, leiab kaebaja. juulil ilmunud artikli esialgne pealkiri, sest seosed on liiga kaudsed, üldised ja tõendamata, et nimetada Vooglaiu sihtasutuse juhte ja Jakuninit istumas ühes paadis. Samuti on antud loo kontekstis muuseumi direktori usulise kuuluvuse rõhutamine. Samuti leiab kaebaja, et artiklis on segamini faktid ja hinnangud. Pressinõukogu hinnangul on lehe esikülje pealkiri eksitav, sest see ei toetu faktidele. Samas oleks LP lugejate mitmekülgsema informeerituse tagamiseks võinud kaaluda kohtuotsuse refereeringu avaldamist intervjuu juures. Pressinõukogu tunnustab samas lehe käitumist oma eksimust tunnistava vabanduse avaldamisel. Eraeluliste seikade käsitlemine ja erakondlikust kuuluvusest kirjutamine on antud juhul Pressinõukogu hinnangul põhjendatud avaliku huviga. Kuna artikkel põhineb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri infol ja süüdistusel, siis ei ole antud lühiuudise kontekstis kaebaja kommentaari avaldamine kohustuslik. Samuti leiab kaebaja, et artiklis on teda käsitletud kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust. vastu, mis ütleb, et vastulausega on õigus parandada avaldatud materjalis esinevaid faktivigu ja tsitaate. aastal toimunut kajastati saates vaid selleks, et selgitada vaatajatele maja remontimise põhjust. Pressinõukogu leiab samuti, et lapse toomine artiklisse rikub lapse eraelulist puutumatust.

Comentarios