Millised kiirlaenu firmad ei küsi kontoväljavõtet; mees kes annab laenu

Kaebajad ei ole rahul, et neile sõna ei antud. Lahendita: Delfi avaldas uue ja täpsustatud uudise.

Kui pank ütleb "ei" | Finora Capital

. Postimees on artiklites läbivalt nimetanud Tiina Naaritsat valetajaks, udutajaks ja libapsühholoogiks, samas ei ole sellised väited faktidega kaetud. Ajaleht ei ole küsinud teise osapoole kommentaari. Kaebaja hinnangul on artikkel ülikooli suhtes eksitav. Kaebaja leiab, et artikkel sisaldab tema kohta valeinfot, lisaks on selles väljamõeldud faktid ja pole ära kuulatud mõlemat osapoolt. Kaebaja ei ole rahul, et sai kommentaariks ebapoportsionaalselt väikese osa. Pressinõukogu hinnangul oli tegemist arvamuste rubriigis avaldatud looga, mis väljendas autori seisukohti. Oma kaebuses ei näita kaebaja, et kõnealuses saatelõigus oleks faktilisi eksimusi. Pressinõukogu leiab, et korruptsioonisüüdistus puudutab nii altkäemaksu andjat kui ka võtjat ja seepärast oleks sellise kahtluse puhul pidanud Nelja Energiale sõna andma. Pressinõukogu hinnangul ei saa Mart Piritat süüdistada e-postkontode rikkumises, sest kohus leidis, et ta ei ole süüdi. Samuti ei ole kaebaja rahul, et talle ei antud võimalust süüdistusi kommenteerida. Samuti avaldas leht kaebaja kohta valeinfot, leiab kaebaja. Millised kiirlaenu firmad ei küsi kontoväljavõtet; mees kes annab laenu. Fotol olnud autonumber küll avalikkust ei huvitanud, kuid tänu fotodele sai eeldatav autoostja infot, mida ilmselt sooviti varjata. Samuti ei ole kaebaja rahul, et temaga ei räägitud ja ta vastulause avaldati poolikult. Samuti ei ole kaebaja rahul, et saatelõigus näidatakse tema poega. Lugudest tuleb välja ka kohtusse mineku põhjus. Kaebaja leiab, et artiklites puudub tasakaal ning nendega survestatakse teda. Samuti avaldasid saatejuht ja külalised raamatu kohta oma arvamust. Poolete kokkuleppe: Delfi avaldas vastulause. Uudis on tasakaalustatud, sõna on antud ka majaomanikule. 3500 eurot laenu; kõige väiksem liisingu intress. Samuti on neis ebatäpset infot. Kaebajad leiavad, et ei saanud võimalust kommentaariks. Analüüsi puhul on tegu autori hinnanguga ning see ei eelda, et iga väide on konkreetse allikaga varustatud ja faktiga uuesti tõestatud, sest analüüsis nimetatud konfliktide kohta on varem ilmunud uudistes avaldatud kinnitusi nimelistelt allikatelt. Pressinõukogu leiab, et tegemist on refereeringuga, kus sõna on saanud mõlemad pooled. Selle kommenteerimine toimetuse poolt on taunitav. Lahendita: Ajakirjade Kirjastus ei soovinud kaebuse menetlemist Pressinõukogus. Samuti oli eksitav artikli juures esitatud tabeli pealkiri „Tallinna vähemenukad koolid“, kuna samas tabelis olid kirjas ka suure sisseastumiskonkursiga koolid. Kaebaja kinnitusel ei ole aga tema suhtes jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Samuti ei ole kaebaja rahul, et tema vastulause ei ilmunud veebis. Kui sind huvitab millised on suurimad SMS laenu ja kiirlaenu firmad Eestis siis selles postituses püüan sellele küsimusele vastata. Kaebaja leiab, et artikliga on tekitatud põhjendamata kannatusi, avaldatud eraelu puutumatust rikkuvaid materjale ja identifitseeritud asjaosalised. Pressinõukogu hinnangul on avalikkusel vaja teada saada ausat ja mitmekülgset infot. Kaebaja leiab, et artikli autor on loos kajastatud ühe osapoole teenistuses ja ei saa olla seega sõltumatu. Ajakirjanik on loo kirjutanud arvamusartikli võtmes, kus ta esitab oma järeldusi saientoloogia kohta. Samuti on lehe impressumis autoreid hoiatatud, et nende kaastöid võidakse toimetada. Artiklis Pressinõukogu hinnangul ajakirjanduseetika koodeksi rikkumist ei ole. Samuti leiab kaebaja, et artiklitega on rikutud tema õigust privaatsusele. Pressinõukogu hinnangul pehmendas saatejuht külalise poolt väljaöeldut. Pressinõukogu hinnangul tuginetakse loos tunnustatud laulupedagoogidele ja nende ütlustes ei ole põhjust kahelda. Samuti polnud kaebaja rahul, et vastutavad linnajuhid sõna ei saanud. vastu, mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. juuni Kaebaja leiab, et artiklid sisaldavad valeinfot ning kontrollimata ja pahatahtlikke seisukohti. Samuti leiab kaebaja, et artiklis on teda käsitletud kurjategijana enne sellekohast otsust. Kaebaja leiab, et saade sisaldab tema kohta valeinfot, talle ei antud sõna ning segamini on oletused, uudised ja arvamused. Samuti leiab kaebaja, et artikli autor ei ole Tartu Ülikoolist sõltumatu. aasta „Reporteris“ räägitut vaidlustanud ja seepärast puudus põhjus kaebaja kommentaari uuesti küsida. Kaebaja ei ole rahul, et talle ei jäetud piisavalt aega põhjaliku vastuse esitamiseks. Kaebaja leiab, et artikkel kallutab avalikku arvamust tema suhtes negatiivseks. Artiklis on öeldud, et ravimile pole tehtud kliinilisi uuringuid. Raske kehapuudega poisi seisundi kirjeldamist ei pea Pressinõukogu taunitavaks, sest artiklis isiku nime ei nimetatud ning tema seisundist anti väga üldine pilt, mida tegi tema õpetamisega kokkupuutuv ekspert. Pressinõukogu hinnangul on Glorious Trade OÜ saanud võimaluse kõikidele süüdistustele vastata ja oma seisukohti selgitada. Kaebaja leiab, et artiklis esitatud süüdistused ei vasta tõele ning artiklis on väär faktiväide, kuid parandust leht ei avaldanud. Kuna Varro Vooglaid rõhutas Postimehega suheldes mitu korda, et soovib lõplikku teksti näha, siis oleks pidanud leht Pressinõukogu hinnangul teksti enne avaldamist kaebajaga kooskõlastama. Pressinõukogu leiab, et artikli sissejuhatus on neutraalne ja ilma ajakirjaniku hinnanguteta ning ei sisalda süüdistust Vendi Mööbli kohta. Artiklist tuleb välja ka kohtusse mineku põhjus. Eksimust tunnistas ka leht ise koos avaliku vabandamisega. Samuti pole kaebaja rahul, et ei saanud võimalust oma seisukoha välja ütlemiseks. Pressinõukogu hinnangul eksis leht antud punkti vastu juhtlõigus, kus on kirjas: „Lastekaitseseltside võrgustiku ajas lõhki MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus juhi Marika Ratniku soolo napi lastetoetuse tõstmise vastu.“. Lisaks on lugu Sarkis Tatevosjanist, mitte kohtuasjast. Samuti leiab kaebaja, et artiklis on ebaõigeid faktiväiteid ning faktid ja hinnangud ei ole selgelt eristatavad.

Kaebaja leiab, et artikkel sisaldab tema kohta valet. Pressinõukogu pädevuses ei ole otsustada, kas pildil viibinud isik viibis Sky Plusi üritusel või mitte, kuid samas ei näe Pressinõukogu põhjust kahelda foto autori sõnades. Kaebaja ei ole rahul, et artikkel sisldab infot konkreetsete inimeste tervisliku seisundi kohta. Kaebaja ei ole rahul, et osa tema antud infost on jäetud avaldamata ning artikkel on seega kallutatud. Samuti ei ole kaebaja rahul, et ei saanud oma kommentaaris vastuväiteid esitada, kuna ei teadnud artikli sisu. Konflikti ei eita oma kaebuses ka Jüri Gümnaasiumi direktor. Kuigi artiklis oli ebatäpsus, tunnistas leht viga, avaldas kiiresti paranduse ja vabandas kaebaja ees. Samuti leiab kaebaja, et artikkel sisaldab ebatäpsusi ning oletusi, mis ei ole eristatavad faktidest ja arvamustest. Pressinõukogu leiab, et Stolitsa oleks pidanud juhtkirja tekstis selgemalt välja tooma, et Ivan Makarovile omistatud ütlused ei ole faktiväited, vaid irooniline tõlgendus Makarovi artiklist, mida Stolitsa lugejad tõenäoliselt lugenud pole. Pressinõukogu ei leia foto kasutamisel pahatahtlikkust ega lugeja eksitamist. Samuti pole kaebajale antud kommentaari võimalust. Kui on laen pankas kas on voimalik lisada; kõige väiksem liisingu intress. Kaebaja ei ole rahul, et ta ei saanud kõigi süüdistuste kohta oma seisukohta avaldada. Kaebaja leiab, et leht ei ole kontrollinud fakte ega allikaid. Pressinõukogu hinnangul on Elva linnapeale sõna antud formaalselt, sest sisulistele süüdistustele ei saanud ta vastata. Kaebaja ei ole rahul, et tema eranumbrile helistanud ajakirjanik end ajakirjanikuna ei tutvustanud ega öelnud, et kogub infot avaldamiseks. Pressinõukogu hinnangul ei ole leht faktidega tõendanud, et Tiiu Kuppu kahtlustatakse altkäemaksu võtmises. Pressinõukogu hinnangul oli Facebooki grupist võetud info kasutamine põhjendatud, sest kuigi grupp oli suletud, siis sai liituda ja infot koguda iga Facebooki kasutaja. Pressinõukogu hinnangul on Tallinki sisejuurdluse materjal tõendi tähtsusega. Lisaks on teda uudislõigus küll süüdistatud, kuid sõna enda kaitseks antud ei ole. Kuna tegu on kriitilise materjaliga, oleks pidanud sõna andma ka teisele osapoolele. Artikli põhiosas on küll kaebaja seisukohad olemas. Kaebaja ei ole rahul, et ajakirjanik ei pidanud kinni kokkuleppest jätta ta nimi avalikustamata. Pressinõukogu hinnangul on pealkiri kindlasti eksitav selles osas, et kohus ei ole niiviisi öelnud. Lugejakirjadesse tuleb suhtuda suurema tähelepanuga ning kirja autori kontaktandmed või elukoht olema toimetuse jaoks tuvastatavad, vastasel korral tuleks kiri jätta avaldamata. Kaebaja leiab, et leht pidanuks kirja enne avaldamist toimetama. Pressinõukogu peab loomulikuks Eesti Rahvusringhäälingu seisukohta, et vastastikust süüdistamist, iseäranis kaks kuud hiljem, raadioeetris ei võimaldata. Kuna Reio Laurits oli üks konflikti osapooltest ja tema kohta esitati süüdistusi, siis oleks pidanud küsima ka tema kommentaari. Leht oleks pidanud allikate poolt esitatud tõsised süüdistused põhjalikult üle kontrollima, eriti veel kui allikaks on valitud raske kuriteo eest vanglakaristust kandev inimene. Samuti pole kaebaja rahul, et infot koguti varjatult, saade sisaldab valeväiteid ning segamini on faktid ja arvamused. Kaebaja leiab, et artiklis on faktidele mittevastavaid väiteid.

SMS Laenud ja Kiirlaenud -

. Kaebaja hinnangul sisaldab aritikkel faktilisi ebatäpsusi ning artikli näol on tegu arvamuste ja oletustega. Pressinõukogu hinnangul on kaebaja saanud artiklis sõna, loos on viidatud tema kirjadele ja nendes olevad väited kontrollis ajakirjanik kaebajalt üle telefoni teel. Pressinõukogu leiab, et leht ei oleks tohtinud vastupidiselt allika väljendatud soovile teda pildistada ka selja tagant. Pressinõukogu hinnangul on Ildar Muhhamedðinile vastamiseks antud kaks nädalat piisavalt pikk aeg. Kuna artikkel sisaldas süüdistusi VTA kohta, siis oleks pidanud samas sõna andma ka VTA esindajale sõltumata sellest, kas nad avalikule ettekandele Toiduliidu aastakonverentsil reageerisid või mitte. Artikkel ei olnud nii päevakajaline, et selle oleks pidanud kaebaja kommentaarita avaldama. Pressinõukogu hinnangul vastutab asutuse direktor kogu muuseumi töö eest ja peab olema valmis tegevust kommenteerima. Kuna kaebaja oli aktiivselt tegev MTÜ algusaastetel ja esines ka MTÜ kõneisikuna, siis ei saa pidada valeks tema nimetamist MTÜ üheks loojatest. Pressinõukogu leiab, et ajakirjanik oleks pidanud avaldatud faktidele saama kinnitust mitmest eri allikast ning seejuures ka allikad avaldama. Ajutise poe pärast kaua kestev vaidlus Kaebaja ei ole rahul, et artiklis on kajastatud teavet kallutatult ning kaebaja ei ole saanud võimalust süüdistusi kommenteerida. Pressinõukogu leiab, et Merike Ausi kohta ei ole avaldatud eksitavat infot, talle on pakutud sõna ning tema foto ja nime avaldamine on põhjendatud, sest ta osales käsitletud korteritehingus ja mõnda aega ka Helve Sikku hooldamises. Pressinõukogu hinnangul on pealkirjas sõna „valetab“ kasutamine liiga kategooriline ja see eksitab lugejaid. Samuti ei ole kaebaja rahul, et talle sõna ei antud. mail avaldatud fotomontaaþ vastuolus hea ajakirjandustavaga, sest see illustreerib kõrvalolevat arvamuslugu. Saatelõik on tehtud eelarvamusliku hoiakuga, sisaldab valet ja kahjustab Keskerakonna mainet. Artikli enda sisust tuleb välja, et oma tööga ei saanud tegelikkuses hakkama mitu valda. Pärimusmuusika Aida esindajad on antud artikli seisukohast üks konflikti osapooltest ning nende poolt kohviku kohta esitatud väited oleks pidanud muudest allikatest üle kontrollima ja neile viitama. Annika Urmile oli antud võimalus kõiki tema kohta esitatud süüdistusi kommenteerida ning Annika Urmi seisukohad leidsid saates kajastamist. vastu, mis näeb ette, et uudised ja arvamused peavad olema selgelt eristatavad. Leht võis kaebaja vastulause tagasi lükata, juhul kui see ei sisaldanud uut infot ja ei tegelenud artiklis sisalduvate ekslike faktiväidete või tsitaatide parandamisega. Kaebaja peab põhjendamatuks artikli juures dr Mare Uritamme foto avaldamist. Kaebaja leiab, et artikkel eksitab lugejaid ja kahjustab tema mainet.

Vähemalt kolm põhjust, miks vältida kiirlaenu võtmist -

. Pressinõukogu hinnangul on kaebuse esitaja mõistetud süüdi loo pealkirjas. Kaebaja hinnangul heidab pildiallkirjata karikatuur kaebjale halba varju. Pressinõukogu leiab, et artiklis oleks pidanud olema täpselt kirjas, kes lapsevanematelt raha küsib ning kas tegu on ikka nõudmisega. Hermann Kalmus ei ole rahul, et tema kohta on saates esitatud süüdistusi, kuid talle sõna ei antud. Pressinõukogu hinnangul on artikkel olulisel määral keskendunud Karin Tammemägi persoonile ja esitab personaalseid süüdistusi tema käitumise kohta konkreetses koondamisjuhtumis, samas ei saanud ta neile isiklikult vastata

Comentarios