Kas üürida või osta korter?

Sügisel tuleb, mängin Bachi, Liszti Sonaati ja oma uut - tõsist! - muusikat. Festival jäi muidugi meeletu summaga kahjumisse, Sellars keeras kõik üle võlli. Nemad teevad väga head tööd, tuues meile koju kätte muusikat maailmast. Ette heita oleks ju väga palju: et ma pole saavutanud tunnustust väljaspool Eestit, pole salvestanud CDsid, või et ma õpingute ajal ei harjutanud küllalt palju või kui harjutasin, siis repertuaari, mis ei olnud pianistlikult see kõige kasulikum suund. Olgugi neid ka vahel saalis vähevõitu, mina mängin ikka maksimaalse tundepingega. Teine unelm on nn teemapark ja kõik sellega kaasnev. Omafinantseeringu olemasolu ehk teie esmane sissemakse. Aga võib-olla ei ole ka, ma pole kindel. Immo Mihkelson näiteks kirjutas mu plaadikomplektist pealkirja all "Rannap rohkem kui Valgre". Tema plaadid kõlasid kõikjal. Mu peas oli kümneid kanaleid: igaühelt tuli mingi kujutlusfilm, mida ma siis ikka ja jälle edasi kerisin. Päris vabade improvisatsioonidega ma enam lavale ei lähe - ämber peas uhama, nagu varem. Ma usun, et teatud gamelaniasjad on talle tugevat mõju avaldanud. Või kui kutsutakse telesaatesse lolli mängima. Olen unelenud ooperitest, samuti kauges ajaloos ja tulevikus toimuvast. Teisalt, ma ikka laadisin ennast seal ka meeletult. Löökpillur Toomas Rulliga oleme juba mitmeid asju koos teinud; siis veel kidradel Ain Varts ja eelmise suvetuuri bassimees Mihkel Mälgand. Vanasti ma mängisin kujutlusis sageli ka tuleviku Eestit, iseseisvat ja turumajanduslikku. Ta on seda ooperit kunagi ammu kuulnud; nüüd sõrmitseb mälu järgi. Muidu ma ei saaks ju sellist kunsti teha, nagu teen. Ka tasub üürida siis, kui te pole kindel, kas tahate praeguse asupaigaga end pikemaks ajaks siduda. Korteri või maja ostmine on tõenäoliselt elus üks suurimaid rahalisi väljaminekuid. Ning siis veel Commedia degli' strumenti - väga vana unistus. Kui on tegemist välisartistidega, siis oskab Eesti Kontsert superhead reklaami teha - nad on sellest huvitatud. Nn live composing on endale muidugi mõnus tegevus, aga eks ta ole publikule väsitav kuulata - pole küllalt tihe. Või siis gamelanietendus, mis algas õhtul ja kestis hommikuni. Oma visuaalsed ideed lasen realiseerida arvutikujundajatel. Nagu mu viimatise kava "Opera" puhul. Sealt ma sain niisuguseid elamusi, mis kogu eluks ei jäta maha. Kas üürida või osta korter. Pean olema nn avaliku elu tegelane. See tähendab, et kui helistab "Kroonika", ma ütlen "jah". Ja ma ei tahtnud tookord ennast painutada, olin väga põikpäine. Alati olid need stuudiominutid nii rangelt loetud, tehnika streikis, re¸issöörid ülbitsesid. Aprillis tuleb välja lastelaulude CD ja Saku suurhallis esitluskontsert. Minu imid¸ on ikka ja alati seesama, nagu Eesti Ekspress kirjutas: "Eesti muusika esiekstsentrik". Kuid tuli väga pikk vahe, mind ei lastud viis-kuus aastat välismaale. Kujutlen, kuidas need inimesed seal igapäevaselt tegutsevad, millised on nende suhted. Teie puhul vaadatakse kõvasti välist külge, imid¸it. Glinka oli rock'n'roll - see idee polegi nii omapärane, Emersongi oleks selle võinud omal ajal ära teha. Nagu - juba tükk aega enne laulvat revolutsiooni - tegin kantaadiga "Ilus maa" ja Ruja rahvuslike lauludega. Aga nüüd, võib-olla ka viimaste tuuride edu tõttu, olen rahunenud ja ei tee enam endale nii palju etteheiteid. Aga ta võis selle võtta ka otse vaimsest sfäärist. Rein Klaveripoeg Rannap - "Raagus sõnade" autor, Ruja guru, aga ka Bachi konkursi diplomand, esimene nõukogude aja rahvusvahelisel konkursil auhinnatud eesti pianist -, ta on nagu kass, kes kõnnib omapead, intrigeeriv ja teistmoodi. Ainult vanavanematel võiks olla aega. Kui nad hakkavad üht lugu õppima, siis see räägib neile midagi ja kodus harjutades nad armastavad neid noote. Muidugi tuleb ansamblit järgnevateks projektideks suurendada. Nii et praegu toidab siin ainult kommerts. Aga mujal on võrdselt hästi kaasa tuldud. Mind peetakse ülbeks, aga seda ma pole, olen lihtsalt nurgeline natuur. Algul publikut oli, kuid nad olid kuidagi krambis. Ma ei ütleks, et kasum oli väga suur, aga ma sain asju korraldada nii, nagu mulle meeldib, näiteks liimida klaverile valged Eesti kaardid. Muusikakeskkoolis olime väga natsionalistlikult meelestatud, mitte ainult jutus, vaid ka tegudes. Olgu kodu üüritud või laenuga ostetud – mõlemal juhul kaasneb rahaline kulu.

Dilemma: Kas kinnisvara osta või üürida? - Kinnisvarauudised.

.

Nõuanded koduostjale: Kas osta või üürida? |.

. Ma olen kunagi isegi mõelnud need fantasy'd üles kirjutada, raamatu pealkirjaks näiteks "Väikesed utoopiad". Mingi NYYD-festivali loo kohta ma kirjutasin: esiteks kole, teiseks mõttetu; ning ühe orkestriteose kohta, et selle oleks võinud ka harmooniumil ette kanda. Kuid ees seisis Ruja juubelikontsert, see tõi mu tagasi. Võiksin ju möödunud aasta tuuride edu baasil endale mäned¸eri palgata, kui niisugust oleks võtta. Lauljatest lisandub teistele sel suvel ka Marko Matvere. Toodi kohale mingi Austraalia lähedalt saarelt täiesti isoleerunud suguharu, tõsteti lavale ja nad tegid täpselt seda, mida nad on oma külas harjunud tegema. aastal läksitegi Läände, kontserdireisile Itaaliasse ja sealt Ameerikasse. Kujutlesin, kuidas Eestisse jäädes oleksin teinud oma teatritrupi ja ¨okeerivaid lavastusi. Leian, et eriti oma minevikuga mängimine on kergelt self-destructive. Kuidas teha telefoni krediit rahaks; SMS laenud 18 aastastele isikutele. Teile kiputakse ette heitma, et muusikategemist kommertsiga ühendate. Või siis on tegemist mingi jumaldatud objektiga, nagu näiteks Neeme Järvi. Seal ei olnud mitte midagi muudetud, need vennad teevad kogu elu ühte asja - löövad oma lööki õigel ajal. Ka maalikunstnikuks tahtsin saada. Intervjuud andes ma viin ennast nagu transsi ja tunnen, et pean rääkimise ajal silmad sulgema. Varem ma lausa elasin üle, kui midagi kapitaalset ehitati sinna, kus minul oli hoopis muud plaanis. Ameerikas ei olnud mul mingitki mõtet laule kirjutada, sest seal poleks olnud nendega midagi peale hakata. Kodulaenu saada; laen alustavale ettevõttele. Neid kanaleid saaks praegugi sisse lülitada, kuid ma keelan endale aja raiskamist. Ise korraldades on mul ammu selge, millises vahekorras on reklaamile kulutatud raha ja sissetulek piletimüügist. Nn kinnisvarabuumi aastatel oli kinnisvara hind kõrge, mis tegi ostmise kalliks hoolimata suhteliselt headest laenutingimustest, üürihinnad olid aga mõõdukad. Selline väike agentuur võiks töötada ökonoomsemalt kui Eesti Kontsert. Eriti improviseerimiseks on kontrolli vabastamine vajalik. Üks siiski oli - George Winston, new age'i vend. Mul on meetrite viisi noodivihikuid visanditega ja sadu makilinte täis toormaterjali, millele on kirjutatud "Materjal" ja aastanumber. Artikkel on ilmunud sõltumatute rahaasjade portaalis www.minuraha.ee. Pärast seda ma seal enam ei esine. Olin ka juba varem mänginud äraminemise mõtetega, näiteks kui Kuubal käisin. Kõige võimsam oli üks festival, Peter Sellars - see ooperilavastaja ja anarhist nagu ta on, - pani selle kokku. Olen kindel, et nad hindavad seda muusikat, mida mängivad, aga enesekontroll on neil niivõrd range, et ei lase armastusel esinedes läbi paista. Läände minekut plaanides mõtlesin, et küll on ikka huvitavaid asju olemas, millest siin aimugi ei ole, ning kuidas saab üldse elada ja eriti veel olla muusik, kui ei tea, mida maailmas tehakse. Tähtis on hing ja sellega kontakti leidmiseks on vaja kontroll osaliseltki vabastada. Etüüdide asemel mängisin Bachi ja muud vanamuusikat ning tegin igasuguseid eksperimentaalseid kavu. Kujutlen, kuidas lahingut üles ehitada ja selle kulgu suunata. Ja sügisel lindistasime kõik mu lastelaulud. Viimasel ajal on jäänud kaks. Sel juhul ei pea ma ka oma sugulastele-sõpradele pileteid täishinnaga välja ostma, vaid võin need - enda jaoks tasuta - kinkida. Kas majanduslikult oleks mõttekam üürida või osta, sõltub lisaks rahalistele võimalustele ka kinnisvaraturu olukorrast. Samuti, kui on tegu omamaiste suurprojektidega, on Eesti Kontsert igati omal kohal. Verdit kujutasin ma ette aga Jamaika reggae-bändi mängituna, noodid ees, kuid klassikalist muusikat pole nad kunagi kuulnud. Ma olen palju elutargemaks saanud nende aastate jooksul, mis Eestis tagasi olen. Originaalseim oli vist Wagneri "Isolde surm": traagiline ja ülev hetk on transformeeritud coctail-piano maneeri. Arvan, et olen nii sillutanud teed ka teistele eesti instrumentalistidele. Ei tea, miks see mind nii erutab. Üürimine tähendab samuti rahalist väljaminekut, kuid on vähem siduv kui laen, sest vajadusel saad kalli üüripinna suhteliselt hõlpsalt soodsama vastu vahetada. Eks ta ole kombinatsioon erinevatest asjadest, eelkõige meediast, kelle kohustus on palju müüa ja kes selle tõttu järjest madalamatele instinktidele rõhub. Käisin muidugi Adamsi ooperi ja Glassi asjade esiettekannetel, nägin lähedalt kõiki neid tegelasi - Cage'i, Messiaeni ja keda iganes. Kujutlesin, et kui peidaks end vahemaandumisel lennujaama peldikusse või jookseks hooga transiitreisijate klaaskabiinist välja. Õnneks kujunes nii, et ka üksnes piletimüügist said kulud kaetud. Tegemist on inspiratsiooniseisundiga; sa viid kogu oma organismi mingisse teise olekusse. Mul pole isegi nii palju kättevõtmist, et minna veel korraks Los Angelesi ja seal oma doktoritöö ära kaitsta.

Brendelit või Jarrettit muidugi esialgu siia ei too. Esimest korda maailma ajaloos toodi sinna nende kuninglik tohutu paleeorkester, mis mängib täpselt nii, nagu kolmsada aastat tagasi. Kui mul on üks kava ära õpitud, siis lisaks materiaalsele küljele on väga oluline ka see, mitu korda ma selle kavaga esinen: kui palju saan vaimset rahuldust selle jagamisest kuulajatega. Ma ei ütle, et neil muusikutel, kes esinevad nii, nagu oleksid nad muuseumi arhivaarid, tuues kuldkandikul publiku ette vanaaegseid manuskripte, inspiratsiooni ei oleks. Elektrit seal polnud, ilmselt sellepärast pidingi hiljem prille kandma. Aga Pogorelichil ei jää ükski kontsert arvustuse pärast saamata ja kirjutajal ühtki artiklivõimalust selle pärast vähemaks. Kriitikud said end kergendada. aastal - "Klaver tuleb külla" - olen teinud kõik oma seitse tuuri üleni ise. Aga selge see, et ajal kui laps kasvab, on vanemad tööga liiga hõivatud. Mul on muidugi väga vedanud, et mu vanemad on muusikud. Kui teil on kodu ostmiseks eelpool mainitud eeldused olemas, kuid kahtlete, kas osta või üürida, tehke plusside-miinuste tabel. Lapsena, suvel maal - mul oli pööningul oma pesa - lugesin ning kirjutasin kaustikutäisi jutustusi. Joonistasime seitsmendas klassis vabariigi aastapäevaks sinimustvalged lendlehed, peitsime klaverite sisse. Ilmselt vaadatakse: mees on varsti "viiskend" täis, mõistust ta pähe ei võta, teda parandab ainult haud - laseme tal siis pealegi olla nagu on. Isegi Evi Arujärv, kes sügisel kirjutas mu Gurdijeffi kavast.

Kas korter osta või üürida? | SEB

. Täpselt ei mäleta, kuidas suhtusin teatrisse tookord

Comentarios